Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu
Saami perekond eelmise sajandi algul Saami kultuur · Soome,Rooti ja Norra ametivõimud näevad vaeva ,et aidata arendada Saami kultuuri ja igasuguseid Saami institutsioone.Nad tahavad sellega ka heastada Saamide rõhumist ajaloos. · Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra"
kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline. Ehk seitsmele põhihelile tuginev. Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutustatakse/lauldakse „Kalevala“ tegelastest. LOITS Soome loitsu pärimus ulatub keskaega. Abi ja jõudu pöörduti lisaks Väinämöisele ja Lemminkäisele ka katoliku pühakute Jeesuse ja enne kõike Neitsi Maarja poole Tähelepanuväärse osa moodustasid sünniloitsud, mis kirjeldavad mingi nähtuse algupära. Nt. Tuli, katk jne
annaabi.ee 
