suur köber, mis on nähtav põlve all. Peamiselt puudutab Osgood-Schlatteri haigus 11-14 aastaseid lapsi, kes tegelevad aktiivselt võimlemisega. Kuni kasvuea lõpuni on võimalik Osgood-Schlatteri haigust ravida tablettidega, kuid kindlasti tasub vähendada treeningukoormust ning vajadusel tarvitada valuvaigisteid. Kui haigus avaldub täiskasvanueas, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Teine haigus, mis on seotud põlvega, on Larsen-Johannsoni sündroom. Selle tekkepõhjus ning ravi on sarnased Osgood-Schlatteri haigusega. Osgood-Schlatteri haigus Larsen-Johannsoni sündroom Lisaks eelnevatele probleemidele vaevavad võimlejaid ka tihedased luumurrud. Hüpetel võivad tekkida jalaluumurrud, samuti ka randmeluumurrud. Ranne, nagu ka põlv, on üks kehaosi, mis langeb väga suure koormuse alla. Kogu keharaskuse jätmine randmete peale
Esi- ja tagakülg on kujundatud altariseinana. Samba tagaküljele on paigutatud I maailmasõjas langenute nimetahvlid ja tekstitahvlid. KANNASTIKU VIRU-JAAGUPI Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega. Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni kivitööstuses Tartus ja see püstitati surnuaiale. Mustast graniidist 3,66 meetri kõrgune monument kujutas kaheastmelisel alusel seisvat kolmeosalist obeliski. Mälestussamba valmistamine maksis 195 000 marka: Pidulik avamine toimus 24. juunil 1923.a. 1926.a. ehitati mälestussamba ümber ringikujuline raudaed (maksumus 32 000 marka). Samba ja selle ümbruse heakorra eest hoolitses kirikunõukogu. Oktoobris 1940 puurisid Viru-Jaagupi ümbruskonna kommunistid monumendi sisse augud
..“(lk168) Johhanes jätkab jeesuse ja Paavsti ülistamist. „ Tule külasse, lase end ristida, hakka kirikus käima ja sa saad peagi aru, et ussisõnad on pettus!“(lk170) Jätkub Johhansoni usuline jutt. „Mulle tuli jälle masendus peale. Siin istus nüüd mees, kes oli loobunud ussisõnadest ja koguni eitas raevukalt nende olemasolu...See mees siin kes kelkis, et ta on näinud mingisugust paavsti, ei suutnud tabada jänestki...“(lk173) Leem asub söömalauda koos Johannsoni perega ja jutt liigub toidu teemale ja sealt liha püüdmiseni ja niimodi ning Johannson hakkab propageerima Kristliku kombeid. „Inimene peab oma kohta teadma: meie oleme väike ja vaena rahvas!“(lk174) Johansoni selgituse selle jaoks miks eestlasi väärtkoheldakse ja miks meite elu kehvem on Roomast. „Mina söön küll iga päev liha...ma ei näe selles mingit mõtet...“(lk174) Leeme mainib, et tema saab küll igapäev liha süüa ja sitsida enamik nädalast
annaabi.ee 
