kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. · Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. · Erilised teened selles olid ordu teisel suurmeistril Raimund de Puy'l (1120- 1160). Põhikirja sai ordu 1113. a.
sajandist lõpust 13. sajandini hulk vaimulikke ja ilmalikke rüütliordusid. Tuntud on näiteks Templirüütlite ordu, mis loodi 12. sajandi alguses ja mis kestis kuni 14. sajandi alguseni. Ordu loodi eesmärgiga kaitsta Jeruusalemma seldzukkide rünnakute eest, kaitsta palverändureid. 1190. aastal asutati Teutooni ordu loodi sarnasel eesmärgil, et kaista kristlasi Pühal Maal. Tuntud on ka Malta ordu, mis tegutses algselt hospidalina, mida pidasid mungad, keda kutsuti kaitsepühaku järgi johanniitideks. III 1. Kiriklik ja rahvalik vagadus ning kultuur keskajal. Sakraalsed ruumid ja toimingud. Pühakutekultus. Sotsiaalsed muutused. Hiliskeskaegne kirik ja eelreformaatorid. Keskajal eksisteeris rahvalik usukultuur paralleelselt ametliku teoloogiaga, enamasti täiendas seda, kuid vahel olid need kaks ka vastuolus. Kui kõrgteoloogia tegeles pühaduse ja sakramentide filosoofiaga, siis rahva seas said populaarseks kristliku sisuga näidendid, müsteeriumid ja moraliteed
annaabi.ee 
