tõeline sõber. Lisaks Eliisile tuleb Johanna ellu trennikaaslane Andres, kellega tal tekivad ka tõsisemad tunded. Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest, treeneritest ja Johanna emast-isast. Loomulikult ei maksa unustada hobuseid! Ka hobustega juhtub palju põnevat ja naljakat, rääkimata sellest, kui põhjalikult ja nauditavalt suudab raamatu autor kirjutada treeningutest, võistlustest ja sellest, mis on hobuspordis oluline. Kooliteema saadab lugejat pidevalt tublist õppijast Johannast saab sündmuste tõttu üsnagi halb õpilane, kes püüab põgeneda tavaelust varjule treeningute maailma. Tänu iseendale, lähedastele ja sõpradele suudab ta ennast kokku võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka kiusamine ning raamat lõppeb positiivsetes nootides. Autor on oma noorsooromaani sisse toonud ka põnevust, mis seotud
Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed Laennimed on tihti teisendid või eestindused teiste rahvaste nimedest, kuid võivad esineda ka algupärasel kujul. Võõrastest nimedest on tehtud eestipärasemaid: Georgiusest Jüri, Jakobist Jaak või Jaap, Mariast Mall, Johannast Jaana. Meil on laennimedele iseloomulik teisendirohkus, selle heaks näiteks on naisenimed Katharina, Elisabeth ja Maria (valik levinumaid teisendeid lisas). Laene esineb ka perenimede seas. (Ibid) 2.1.3.Väljamõeldud nimed Väljamõeldud nimed hakkasid aktiivsemalt levima seoses ajakirjanduse tekke ja ärkamisajaga. Esimesena hakkas omaloomingulisi nimesid välja pakkuma Vändra kooliõpetaja Mats Tõnisson aastal 1884. Nii said alguse nimed Õie, Leida, Pilvi, samuti
annaabi.ee 
