- Koosneb erinevatel aegadel kirjutatud tekstideks - Jaguneb: Vana ja Uus Testament (keskendub Jeesus Kristusele läbi ta inimeste) - Uus Testament valmis 380a. - Vana Testament oli heebrea keeles Evangeelium (kreeka keelest rõõmusõnum) - Neli evangeeliumi omistatakse Mattusele, Markusele, Luukale ja Johannesele - Usuti, et Jeesus elab nende keskel oma sõna kaudu - Igal evangeeliumil on oma sümbol a. Epistel - pühad kirjad b. Apokalüpsis ehk ilmutus raamat - Kirjas Johannase ilmutus maailmalõpust. 2. Veel raamatuid.... · Usk - Usutakse, et on ainult üks jumal, kuid näitab ennast kolmes vormis Isa, Poeg, Püha Vaim - Trinitas Püha Kolmaainsuse kirjeldamine - Püha kolmainsus ja ehk ka usutunnistus...: a) Esimene usutunnistus on apostlelik usutunnistus, mis ütleb ,,mina usun jumalasse..." b) Kinnitatakse, et on usk Jeesus Kristusesse ja lühike elu ümberjutustus c) Usutakse Pühasse Vaimu - Usutakse pattude andeks andmist, igavest elu
Gooti ajastu skulptuuris on üsnagi hästi edasi antud naiivset usulist tunnet ja suursugusust Võrreldud gooti skulptuuri ka klassikalise kreeka skulptuuriga Väärikas inimkujutus, rahulik olek Eriti tuntud Reimsi katedraali skulptuurid (neid oli kokku umbes 2500) Reimsi katedraalis välisfassaadil portaali kohal asuva külastusgrupp (Noore Maarja kohtumine püha Elisabethiga, kes oli ristija Johannase ema). Valminud 13.sajandi alguses,võib näha esimest korda ka suuremalt ja mõjuvamalt ka naise kehafiguuride edasiandmist Gooti skulptuurile ja maalikunstile on omane ka vertikaalsuse mõjutamine. Näiteks Chartres'i pühakud pikkade sammastena Väga silmapaistev on ka Saksa varasema gootika skulptuuri osa 13.sajandil oli portreede tegemine elavatest inimestest suur haruldus, katoliiklik kirik taunis seda edevusena
siidi jmd kaupu ) 2) Oli vaja leida uusi kaubateid idamaadesse. Miks uusi? Vanad kaubateed olid läinud Türgi ( Osmani) impeeriumi kontrolli alla ning kehtestatud tollid muutsid kauplemise kallimaks. 3) Euroopas levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest idas ( nt Preesterkuningas Johannese riik, mis oli kristlik ) Algusel levisid kuulduset, et preesterkuninga riik asus Aasias, aga 15. sajandil arvati, et Preesterkuningas Johannase riik oli Aafrikas. Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud.