sünnimaal Bulgaarias arvatakse, et regulaarne jogurtitarbimine on seotud pikaealisusega. Sõna „jogurt” on tulnud sõnast yoghurmak, mis tähistab türgi keeles paksenemist. Populaarseks muutus jogurt pärast seda, kui sellesse hakati lisama puuvilju ja mahla, et kaotada kibedat maitset. Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel mitmesuguste mikroobide puhaskultuuridega – juuretisega. Jogurtijuuretises on kaht liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappestreptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel on jogurtijuuretises hulk ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine. (Ibid) Vadakujook 38
· Laktokokid (hapupiim, hapukoor, juust, jogurt) · Laktobatsillid (haputaignaleib nt rukkileib, jogurt, hapukapsas, hapukurgid, silo) · Bifidobakterid (jogurt, keefir, hapupiim) · Pediokokid (toorsuitsuvorstid, sojakastmed) · Oenokokid osalevad mõnede veinide valmistamisel muudavad tugevalt hapu õunhappe vähem hapuks piimhappeks, vähendades sellega veinide happesust ja tugevdades magusat maitset. Jogurt jogurtijuuretises kasutatakse Streptococcus thermophilust ja L.bulgaricust. biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi. Peale hapendamist võib jogurtile lisada moosi, marju, puuvilja jt lisandeid. Jogurtibakterid toodavad ka lõhna- ja maitseaineid ning paksendavad eksopolüsahhariide. Hapukapsas esialgu hakkavad kapsamahlas paljunema taimedel laidunud soolekepikese sugulased,
annaabi.ee 
