Personaalunioon Poolaga, Leedu ristiusustamine ja Jogaila kroonimine Poola kuningaks. Läbirääkimised magnaatide (suurmõisnikud) ja Jogaila vahel. Poola suuraadlikud üritasid selle sammuga vältida Poola troonipärija Ungari vürstitari abiellumist ja troonile saamist Austria Habspurgide dünastia printsiga, mis oli poola mõisnikele vastuvõetamatu. Liit Leeduga tundus neile tunduvalt ahvatlevam. Sooviti teha leping, et Ungari printsess lubatakse hoopis Jogailale ning leedu võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks.
dünastiline abieluleping. - Jogaila (Jagiello) asus ümber Poola kuningate linna Krakowisse ja määras Leedu asevalitsejaks oma venna Skirgaila. Onupoeg Vytautas tõstis sellise korralduse peale mässu ja sõlmis taas liidu Saksa Orduga. - Kodusõda lõppes 1392.aastal, kui Jogaila pakkus asevalitseja ametit Vytautasele. Skirgaila saadeti valitsema Kiievit. - Üheksa aastat hiljem nimetati Vytautas Leedu suurvüstiks, Jogailale jäi kõrgema vürsti tiitel. Sisuliselt tagas see Vytautasele Leedus autonoomia. Vytautas kihutas minema Gediminase dünastia kohalikud vürstid. Tugevdas ülikkonna tugevust. Edendas kaubandust. Võttis juute vastu, juudivastast kuritegu hakati karistama samamoodi nagu ülikuvastast kuritegu. - Jogaila: suurvürstiriik muutus Euroopa suurimaks riigiks, mis laius Läänemere äärest Musta mereni
annaabi.ee 
