naljatlemine ja laulmine ajal, kui ümberringi oli kõik kõle ja hirmus. Võrreldes Bergmani mõne teise filmi nagu ,,Hetsiga" (1944), mida just hiljuti nägin, oli selles linateoses niivõrd palju sümbolismi, et ilmselt peaks filmi vaatama mitu korda, sest kõike ühekorraga on raske ära tabada. ,,Hets" aga oli natuke kergemini haaratav. Miks valis Berman filmile sellise pealkirja? Miks oli Antonius ainus, kes nägi Surma? Kas Surma näevad ainult need, kelle elu läheneb lõpule? Samas Jof nägi ja Mia ei näe Antonius Blocki ja Surma malet mängimas ja mõlemad nii Jof kui Mia jätkavad filmi lõpus oma teekonda. Kas Jof on samuti määratud peagi surema? Mõtiskleda võib ka filmi lõpu üle. Mida Bergman siiski sellise lõpuga võis mõelda. Filmi viimane lause on ilmselt väga hästi läbi mõeldud, kuid kahjuks nagu ka filmi peategelane, ei saanud vaatajana ma just palju vastuseid. See on film, mille üle jääb vaataja veel hiljemgi mõtlema.
tsivilisatsioonidest, erinevalt eelnevatest meestest. Kokku on neid 9 kanti, mida määratleb religiooni alusel: probleem – kas see on ikka kõikehõlmav? ÕIS: slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 (Islam & hindu sümbioos – moslemid, marid – kus? Paigutab veidi ebaloogiliselt) slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem. Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest. Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid, mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas. Alge – kosmiline algtõuge, ei seleta eriti seda, kuidas kosmos mõjutab. Algtõuke jaoks on oluline, et oleks olemas passionaarsed inimesed, kes ei hooli oma elust, et realiseerida mingit ideed. Ajalugu ongi passionaaride minemise ja tulemise lugu G arvates.
annaabi.ee 
