OM: mustjashall kristallaine, rombiline kristallvõre, kergesti tekivad violetsed aurud, terava iseloomuliku lõhnaga. Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide
On tugev oksüdeerija ja tugev hape. Bromaadid on toatemp-il püsivad, leelismetallide bromaadid lagunevad kuumutamisel. Perbroomhape HBrO4 (soolad perbromaadid)- tugev hape. Soolad kristalsed, tavatingimustes püsivad ühendid. Iood- hüpojoodishape HOI tekib vähesel määral I2 lahustumisel vees- I2+H2OHOI+H+ + I-. Soolad on hüpojoditid- tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotseerub nii happe kui alusena: HOIH+ + IO- ja IOH+H2OIH2O+ + OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike
Reageerib teiste Hal-dega (→ interhalogeniidid), näit. IF5, ICl3, IBr Paljud metallid reageerivad I2-ga energiliselt vaid niiskuse juuresolekul (takistab kaitsekihi moodustumist), sel juhul reageerivad I2-ga toatemperatuuril ka keskmise aktiivsusega metallid (Al, Mg, Zn) Püsivad I2 toimele (ei reageeri ka H2O manulusel): Ti, Ta ja nende sulamid, Ag Leeliseliste lahustega (lahustuvad hüdroksiidid, karbonaadid) reageerimisel → jodiidid, jodaadid: 3I2 + 6NaOH → NaIO3 + 5NaI + 3H2O 3I2 + 3Na2CO3 → NaIO3 + 5NaI + 3CO2 I2 eraldub lihtainena sooladest (oksüdeeruvad: I- → I2) juba nõrkade oksüdeerijate (Fe3+, Cu2+, HNO2) toimel Tugevate oksüdeerijate (Cl2, ClO-) toimel I → HIO3 I2 redutseerub (→ I-) H2S, Na2S2O3, N2H4 jt. redutseerijate toimel I2 + NH3 (vesilahus) → NI3 (lämmastiktrijodiid) kuivalt väga kergesti plahvatav ühend Vesinikuga → HI vesinikjodiid
annaabi.ee 
