----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 3) Haiti minister: matsime 150 000 inimest Haiti valitsuse andmetel on kahe nädala eest riiki raputanud võimsa maavärina järel ainuüksi pealinna PortauPrince'i ümbruses maetud juba üle 150 000 ohvri. See arv põhineb andmetel, mis on saadud surnukehasid koguvalt riigifirmalt, vahendas BBC News kommunikatsiooniminister MarieLaurence Jocelyn Lassegue teadet. Sugulaste poolt maetud või mujal riigis surnuid pole arvestatud. Praeguseks on ametlikult lõpetatud otsingumissioon rusudes ning edaspidi keskendutakse humanitaarabi jagamisele. Maavärinas kokkuvarisenud majade all on aga veel teadmata arv hukkunuid. «Keegi ei tea, kui palju laipu on rusudesse maetud 200 000? 300 000? Kes teab üldist hukkunute arvu,» nentis Lassegue meediale. Eile raputas saareriiki veel üks järeltõuge, mille
meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda samaks inimeseks nii väliselt kui seesmiselt. Iseloomult ennast muuta on raske, kuid enda välimust muuta on veelgi raskem. Inimene sünnib maailma just sellisena nagu ta peab olema, keegi ei tohiks ennast konventeerida ainult sellepärast, et meeldida maailmale rohkem, mis esmapilgul paistab lihtsalt liiga ahvatlev. Kurikuulus kassnaine 62 aastane Jocelyn Wildenstein muutis enda välimust, et meeldida oma disainerist mehele. Mehele meeldisid kassid, mistõttu arvas naine, et kui ta muudab ennast kassi sarnaseks suudab ta tuua abiellu uue tule. Hoopis muutus ta tõeliseks peletiseks ja mees jättis ta maha. See oli 2 miljonit naela maksnud iluravi tulemus, millest võib järeldada, et igale inimesele oma niss, mõnele meeldivad kassnaised, teistlele meeldivad väljapaistvad indiviidid, nii välise, kui vaimse ilu poolest.
juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid Pulsar on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab korrapäraseid raadiolainete impulsse nagu nähtamatu kosmiline majakas. Esimese pulsari avastas Cambridge'i astronoomiadoktorant Jocelyn Bell Burnell 1978. aastal. Praegu on teada 2000 pulsarit, kuid meie galaktikas võib pulsareid olla isegi 100 000. Aja jooksul nende pöörlemine aeglustub. Pulsarid tekivad tõenäoliselt supernoova plahvatuse tagajärjel, sellepärast ongi enamik neist leitud meie Galaktika kettaosast, kus supernoova plahvatusi toimub tihti. Pulsareid ei avastata täpselt samadest kohtadest, kus toimus supernoovade plahvatusi, sest nad tekivad siis, kui plahvatuse rusud on juba kaugele jõudnud.
Neutrontähe magnetväljast väljub koos tähega pöörlev kitsas kiirtekimp nagu majakas. Kui kiirte teele juhtub jääma Maa, näeme lühikest sähvatust. Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Esimene pulsar avastati 1967. aastal tänu õnnelikule juhusele, kui raadioteleskoobiga töötanud inglise üliõpilane Jocelyn Bell märkas vastuvõetud signaalide seas veidraid raadioimpulsse. Peatselt avastati teisigi tukslevaid tähti ja oletus leidis kinnitust, et tegemist on objektiga, mille läbimõõt on vaid 10 - 20 kilomeetrit, kuid mass on Päikese massist suurem. Pulsari raadiokiirguse tekkimise seletamisel ei ole astronoomid ühel meelel. Alguses arvati, et kiirgus vabaneb tähe magnetpooluselt. Kui pulsari magnetilinetelg on pöörlemistelje suhtes kaldu
Neutrontähe raadius on vaid 10 km. Päikesega võrdse massi korral peab tema tihedus olema kolossaalne. Parim võrdlus: kui suruksime kogu inimkonna ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime neutrontähe tiheduse. Neutrontähte ei ole võimalik maapealsete teleskoopidega avastada isegi siis, kui see asuks Päikesesüsteemis. Aasta 1968 sai pöördepunktiks neutrontähtede ajaloos. Inglise raadioastronoomi aspirant Jocelyn Bell avastas väga stabiilse perioodiga pulseeriva raadioallika. Esialgu arvati, et tegemist võib olla Maa-välise tsivilisatsiooniga (little green people). Kuid mõisteti, et tegu on kiiresti pöörleva neutrontähega, millel on väga tugev magnetväli. Kui neutrontähe dipoolse magnetvälja telg ja pöörlemistelg ei ühti, siis neutrontäht ,,tulistab" Maad perioodiliselt oma pöörleva raadiokiirte kimbuga. Praeguseks on avastatud umbes 700 raadiopulsarit.
Nebadon. Can't sit still. https://www.farfaria.com/can-t-sit-still (Viimati külastatud 06.12.2015) Coulrophobia - Fear of Clowns https://www.pinterest.com/pin/329959110176120028/ (Viimati külastatud 06.12.2015) Desk, Linger 2015. Ten Unbelievably Weird Phobias That People Are Known To Have. http://lingerdesk.com/2015/06/16/ten-oddball-phobias-that-meted-out-mixed-responses/9/ Viimati külastatud 06.12.2015) Haiguslikud hirmud 2002. Ersen. Toimetanud Jana Kuremägi. Hilling, Jocelyn 2012. Fears and Phobia. http://denvercounseling.com/fears-phobia-whats- difference/ (Viimati külastatud 02.12.2015) Kognitiiv-käitumisteraapia. http://eope.eek.ee/oo/2011/kliiniline_psuhholoogia/kognitiivkitumisteraapia.html (Viimati külastatud 21.11.2015) Koolifoobia. https://et.wikipedia.org/wiki/Koolifoobia (Viimati külastatud 29.11.2015) Korgeski, Greg 2012. The History of Phobias. https://hiperfdiy.wordpress.com/2012/05/28/the- history-of-phobias/ (Viimati külastatud 19.11.2015)
annaabi.ee 
