Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad, mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud
Varaneoliitilised matused Eestis olid seotud asulatega, s t maeti samasse kohta, kus elatigi, vahel otse hoonete põranda alla. Matused Kõnnu asulast Saaremaal: Ilmselt varaneoliitikumis maetud surnu lebas paremal küljel, põlved konksus, käed ilmselt pea all. Pea oli suunatud läände. Põlvede juurest leiti üsna rohmakalt töödeldud poolik kivitalb ning lähikonnast veel kvartsuurits ning tulekivi- ja kvartsikild. Narva Joaorust on leitud paeplaatidega kaetud lapsematus, mis oli üsna halvasti säilinud. Kammkeraamika kultuuri matmispaigad Eestis Eestist on leitud kaheksa kammkeraamika kultuuri aegset matmispaika ning neist on teada varasemast hoopis rohkem matuseid (nt Tamula, Narva, Naakamäe, Riigiküla). Sageli on maetud elamute juurde või isegi 11 sisse (nt Riigiküla). Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud
annaabi.ee 
