70. *Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole. 71. *Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73. Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 74. *tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev,
Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli
annaabi.ee 
