lõpuks Siseasjade rahvakomissariaadi juhiks. Aastatel 19311938 tegi Beria karjääri sealses parteiaparaadis, saades lõpuks Gruusia NSV parteijuhiks. Tegevus NSV Liidu siseasjade rahvakomissarina 1938. aastal sai Beriast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juht ning Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid. Tema ülesandeks jäi Suure Terrori lõpetamine ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Jezovi ja tema soosikute kõrvaldamine. Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hrustsov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese sekretärina ja lasi Terrori ajal represseerida ja hukata sadu tuhandeid inimesi. Tegevus Teise maailmasõja ajal Teise maailmasõja ajal tõusis ta Nõukogude võimuhierarhia oskusesladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka
14 Jagoda järglane, sadistist Nikolai Jezov1 (1895-1940), oli NKVD eesotsas kuni novembrini 1938 ja järgis seejärel oma eelkäija saatust. NSV Liidu juhtkonda tõusid 1930.-te teisel poolel Kirovi järglane Leningradi parteijuhi kohal Andrei Zdanov (1896-1948) ja Moskva parteijuhiks saanud Nikita Hrustsov (1894-1971). Peale Jezovi kukkumist tõusis NKVD etteotsa senine Gruusia KP sekretär Lavrenti Beria (1899-1953), kellest kujunes üks Stalini lähimaid kaastöölisi. Suure puhastuse ajal tõusis esile Andrei Võsinski (1883-1954), kes oli süüdistajaks mitmel näidisprotsessil ja ühtlasi üks puhastuse peamisi ideolooge. Näljahäda Ukrainas (golodomor): Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine andsid esimesel viisaastakul põllumajandusele tugeva löögi, mis tõi kaasa talupoegade sissetuleku
annaabi.ee 
