Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstnikuna sai talle osaks suur tunnustus. Ta maalis vürstide ja kuningate õukondadele Mantovas, Madriidis, Pariisis, Londonis ja Antverpenis. Jesuiitidelt sai ta hulgaliselt tellimusi altaripiltide maalimiseks. Kuid Rubensi suurel menul olid ka omad varjuküljed nimelt ei suutnud ta nii palju maalida, kui telliti, et hädast välja tulla rajas ta hiigeltöökoja. Seal töötas suur hulk õpipoisse ja abilisi, kes Rubensile maale maalisid. Tellija andis Rubensile teema, Rubens visandas sekiiskavandi ning õpipoisid e. sellid maalsid maali valmis. Ta töökojas valmis Rubensi maalide nime all umbes kolmtuhat maali, milledest vaid
hõivamisest. Usulisele lõhestumisele vaatamata oli Saksamaa 16. saj. teisel poolel otsekui rahusaareke kogu Euroopat haaranud usuheitluste keerises. Karl V-le järgnenud keisrid Ferdinand I [155664] ja Maximilian II [156476] olid usuküsimustes tolerantsed. Protestantism saavutas nüüd Saksamaal oma suurima ulatuse: katoliiklaste osakaal vähenes 30%-le. Järgmine keiser Rudolf II [15761612] oli üles kasvanud Hispaanias ning saanud hariduse jesuiitidelt. Uus keiser toetas küll vastureformatsiooni, võtmata siiski ette otsustavamaid samme katoliku kiriku positsioonide taastamiseks. Seltsimatu veidrikuna veetis ta suurema osa oma ajast Praha keisrilossis alkeemia ja astronoomiaga tegeldes. Vastureformatsioon taaselustas usulisi pingeid ka Saksamaal. 1607. aastal tõkestasid protestandid Donauwörthis katoliku protsessiooni. Ühena kaheksast riigilinnast oli Donauwörthis
annaabi.ee 
