Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see.
võõrkeelt. Nad reisisid koos Euroopas ja Ameeikas, mis jättis Jesseninile eriti masendava mulje. Tema viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia Tolstaja-Suhhotina, nende abielu registeeriti 18.septembril 1925 aga kestis vaid mõne kuu. Väljaspool ametlike abielusid oli Jesseenini elus veel mitmeid olulisi naisi. Inimlikult ehk kõige lähedasem oli Jesseninile aga naine, kellega ta ei abiellunud, Galina Benislavskaja, kes alates 1920. aastast üritas jagada luuletaja muresid ja rõõme, seda ka siis, kui luuletaja elas teiste naiste juures. Nende suhet seletab kõige paremini Jessenini kiri naisele märtsis 1925: Armas Galja! Te olete, mu kõige lähedasem sõber, kuid teid nagu naist ei armasta ma põrmugi
annaabi.ee 
