pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis
). Fabian on esteetiline vaim, kõrgelt haritud, kes alatasa põrkub madalalt materiaalse elu materiaalsuse vastu, nõuab kompromisse. Need kisuvad Fabiani oma keskkonna tasemele. See on irooniliselt kujutatud tegelane. Võiks seal olla Mutti ennast? Seal on ka kahtlemata eneseiroonia mängus. "Hiired tuules" romaani tegevus toimub kultuuri-teatri seltskonnas. Ei ole sama Fabiani, aga seal on fabianlik jutustaja Victor, kes jälgib noort lavastajat Kalle Jermakoffi. Viktori kaudu jutustatud lavastaja tõusu ja languse lugu. Meenutus kasvab välja sellest, et Mutt parodeeris "Via regiat". Romaan kasvab milleks enamaks kui paroodia. Teistsugune, alternatiivne võimalus kuidas jutustada teatriuuenduse lugu. See jutustamisviis on ka selline, et ta suurest 60ndatest müüdist, Tartu teatriuuenduse müüdist distantseeritud. Mutt käib teatris noore inimesena ja saab elamusi. Maailm on peapeale keeratud ja selles maailmas ei saa
annaabi.ee 
