Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht-teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi
Le Coq Arenal 12. novembril kell 20:00 EESTI - LÄTI 1:1 (0:0) Kolme jalgpallikoondise turniir linnapeade karikale, teisipäev 18. november kell 18:00 A. Le Coq Arenal EESTI - MOLDOVA 1:0 (0:0) Jalgpallikoondiste turniir linnapeade karikale 22. novembril: kell 13:00 Kuressaare linnastaadionil EESTI - LEEDU 1:1 (1:1) 2009 Rahvusvaheline maavõistlus 11. veebruaril Türgis, Belekis. Mardan Palace Stadium 2 kell 19:00 KASAHSTAN - EESTI 2:0 (1:0) MM-valikmäng 28. märtsil Jerevanis Hanrapetakani staadionil kell 18:00 (Eesti aja järgi) ARMEENIA - EESTI 2:2 (1:1) MM-valikmäng 1. aprillil A. Le Coq Arenal kell 18:00 EESTI - ARMEENIA 1:0 (0:0) Rahvusvaheline maavõistlus jalgpallis Llanellis 29. mail: kell 21:30 WALES - EESTI 1:0 (1:0) Rahvusvaheline maavõistlus jalgpallis Tallinnas A. Le Coq Arenal 6. juunil kell 19:00 EESTI - EVATORIAAL-GUINEA 3:0 (2:0) Rahvusvaheline maavõistlus jalgpallis Tallinnas A. Le Coq Arenal 10. juunil kell 21:30 EESTI - PORTUGAL 0:0 (0:0)
Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi. Tuli isegi oma vanuseastmes Eesti meistriks ja lunastas sellega endale pääsu üleliidulistele pioneeride mängudele Artekki . Paraku tõmbas haigestumine üritamisele kriipsu peale, kuid 1978. Aastal oli ta taas Eesti koondises ja startis N. Liidu meistrivõistlustel Jerevanis. Kõrget kohta muidugi ei saavutatud, kuid tähtis oli teadmine, et ka rasketes oludes on võimalik üht- teist korda saata, ta õppis ju internaatkoolis. Kuigi olümpia oli veel kaugel, oli Erikal mitmeid tõuse ja mõõneid spordis. Olles 18. aastane hakkas teda tõsisemalt huvitama trekk ja sellega tegelema ta ka hakkas. Järgmistel aastatel teadsid teda küll vaid omakandi inimesed, kuid treenerid nägid temas midagi enamat tulemas. Ja nii oligi
tähtsust. Ainuüksi selle käigu teatamisest ei piisa. Art. 6.9 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb- kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Seda artiklit tuleb rakendada, arvesse võttes ka art. 6.11 öeldut: kella iga näit loetakse lõplikuks, kui pole ilmseid defekte. Kiir- ja välkmales kohtunik ise noolekese langemist ei fikseeri, küll aga teeb ta seda tavamales. Ajuti on viimasel ajal (näit. RC Jerevanis 1996) avaldatud arvamust, et ka tavamales ei tohiks kohtunik partii käiku sekkuda. Need seisukohad pole siiski läbi läinud. Ometi pole siingi kohtunikul mingit kohustust, ta ei saa vastutada noolekese langemise fikseerimise eest. Kui kohtunikku laua juures pole, piisab emma-kumma mängija taotlusest, kusjuures pole oluline, kas käik on tehtud või ei. Mis aga siis, kui üks pealtvaatajatest ütleb, et kellelgi on aeg üle läinud? Ametlikult ei
annaabi.ee 
