Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõskini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta enesehinnangut parandanud. Missugused asjaolud määravad Mõskini traagika? Mõskini traagika seisneb tema headuses ja suutmatuses inimestes halba näha. Võrdle Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kummale kuulub autori sümpaatia? Miks? Nastasja Filippovna ja Aglaja Jepatsina olid küllaltki ühtemoodi inimesed. Mõlemad olid erakordselt ilusad, tundlikud, armastust otsivad ning keeruka ja raske iseloomuga naisterahvad. Mõlemad kritiseerisid ja solvasid inimesi tahtlikult. Kuid neil oli ka erinevusi. Nastasja oli enesehävituslik ja madala enesehinnanguga. Ta keelas enesele ära kõik hea, kuna pidas end patuseks ja langenuks. Aglaja tegi elus vigu, kuid proovis neid vigu ka parandada.
ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn. Kord põles nende mõis maha, ka naine põles sisse. Mees läks hulluks ja suri ka ära. Totski võttis kaks last endale. Nooresm suri ära, Nastja jäi alles. Mõneks ajaks läks välismaale, kuid kui tagasi tuli nägi, kui ilus ta on ja hakkas temaga aina rohkem aega veetma. Tuli kasvataja, hiljem läks elama maale. 5. Jepaltsinite pere. Kust tuleb pere varandus? Naispere- Aglaja Vürstinna Jepatsina oli Mõskini kauge sugulane. Nad elasid suures majas, millest viis kuuendikku oli üürile antud, sealt tuli ka suur osa pere varandusest. Neil oli veel üks maja, mis tõi ka palju raha sisse, veel oli neil suur mõis ning kusagil veel suur tehas. Varem oli kindral Jepantsin olnud maksurentnik. Ta oli rikas ja paljude tutvustega tähis mees, kuid harimatu ja päritolult sõduripoeg. Ta teadis alati, kus ta koht on. Kuldses eas, nõrkus kaardimängu vastu, kuid tal vedas tihti
annaabi.ee 
