ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud tema headust isegi mõista. Väga kergekäeliselt anti talle teiseks nimeks idioot. Mõned üksikud inimesed hakaksid aegamisi taipama, et võibolla vürsti ennastohverdava käitumisega taga ei ole ainult sügav idiootsus. Seda märkas kindlasti Lizaveta Prokofjevna, Nastasja Filippovnaja, Rogozin ning lõpuks ka Aglaja Jepantsina. Need inimesed õppisid vürsti austama ja hindama tema headuse eest. See ei tähendanud aga, et nad oleksid iga hetk suutnud kiusatusele vastu panna vürsti sinisilmset headust mitte ära kasutada, sest Mõskin ise lasi sellel segamatult sündida. Ainuke, kes kordagi ausalt teelt ei libastunud, oli vürst ise. Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende alatud teod andestada.
Rogozin Jumalat ei usu. Rogozinil oli ajalehekroonikast pärit prototüüp. D toob selle artikli ka raamatusse. Artikkel räägib mõrvast, mille on soritanud kaupmehe poeg, rikas noormees Mazurin. Rogozin on sünge inimene, ta on ka stiihiline, ilma keskse ideeta. Ta armub Nastasjasse ja tahab temaga abielluda. Saadakse aru, et kirg võib lõppeda mõrvaga, kuna inimesed on erinevad. Rogozini eesmärk ei ole haritus ega haridus. Neljas tegelane on Aglaja Jepantsina isekas kindrali tütar. Ta meenutab last. Teisalt on ta tõeliselt naiselik. Ta on Mõskinisse armunud. Ta osutub Mõskini tõeliseks armastuseks. Tundeisse sekkub ka erootiline moment, puhast platonismi ei ole. See seik pärineb D enda elust, kus D armus ühe mõjuka mehe tütresse. Tütar ütles D-le ei. Tolle naise õest Sofjast saab tuntud matemaatik. Aglaja on ainukene tegelane, kes sõnastab väga täpselt Mõskini olemuse.
annaabi.ee 
