jõgede vett tööstuse ja põllumajanduse tarbeks. Selle tagajärjel on Araali meri kiiresti kuivanud ja tekkinud tohutud kasutamiskõlbmatud alad. Arevust tekitavalt on langenud ka Kaspia mere veetase. Et Kaspiasse voolab magedat vett vähem, on meri muutunud liiga soolaseks. See mõjub kahjulikult kaladele ja teistele elusolendeile. Venelased kavatsesid juhtida sinna vett Põhja-Jäämerre voolavatest suurtest jõgedest Obist ja Jenisseist. Sellise mageda veekoguse ärajuhtimine Põhja-Jäämerest oleks võinud takistada jääkatte tekkimist ja kogu paikkonna kliima oleks võinud soojeneda 10 kraadi võrra. See omakorda oleks võinud kallutada tuuled, mis toovad vihma Euroopasse ja Kesk-Aasiasse, põhja poole. 8 Kokkuvõte Minuarvates on kliimat mõjutanud nii inimesed kui ka loodus ise. Nendest veidi suuremaks pean
(3) 5.2 Et sademete hulk ületab võimaliku auramise, toob see kaasa muldade tugeva läbiuhtmise, eriti kevadise suurvee ajal. Vees lahustuvad ained satuvad sel kombel ülemisest huumushorisondist alumistesse mulla- horisontidesse. Õhukese huumushorisondi all tekib hele pleekinud väljauhtehorisont. See horisont meenutab oma helehalli või hallikasvalge, vahel ka kollaka värvusega natuke tuhka. Väljauhtehorisondi teine nimetus leethorisont on andnudki leetmuldadele nime. (3) Jenisseist ida pool, kus taiga saavutab eriti suure ulatuse, takistab igikelts mulla läbiuhtmist. Lisaks sellele on seal sademeid vähe. Seetõttu on levinud nõrgalt leetunud taiga-keltsmullad. (3) 5.3 Mulla väetamise korral annavad leetmullad häid kartuli-, lina- ja heinasaake. Teraviljadest kasvavad leetmuldadel hästi rukis, oder ja kaer. Leetmuldade lupjamise korral kasvab hästi ka nisu.(3) 7 6
annaabi.ee 
