Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jenbacher" - 3 õppematerjali

Österreich Industrie
1
odt

Österreich Industrie

Österreich Industrie Österreich verfügt über eine moderne und leistungsfähige Industrie. Die Verstaatlichte Industrie wurde großteils privatisiert (Technologie AG, Austria Metall AG). Steyr Daimler Puch wurde an den Magna-Konzern verkauft, Siemens AG, die Jenbacher Werke an General Electric. Bergbau Bergbau an Bedeutung verloren in den letzten Jahrzehnten. Wie Blei Bergbau in Bad Bleiberg ist abgeschlossen. Enthalten sind die Mehrheit der Eisenerz-und Kohleminen. Viel wichtiger ist das Salz, Eisenerz (fast alle Erzbergilt), Erz und Wolfram, Bergbau, Öl und Erdgas. Der größte Salzproduzent ist Salinen. Kohlebergwerke haben ein im Jahr 2006 begrenzt. Der Bergbau ist rund 5.000 Mitarbeiter. Verarbeitendes Gewerbe

Keeled → Saksa keel
2 allalaadimist
Austria
4
rtf

Austria

Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad.[viide?] Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.[viide?] Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG). Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule. Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Austrias on tõõjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1] SKT jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 1,5% Tööstus 29,8%

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

8 Näited Eestis töötavatest gaasimootoriga koostootmisjaamadest Ühik AS Kunda Nordic AS Grüne Fee Põlva linn Tsement Ehitamise aeg aasta 1998...1999 1997...1998 1999 Investeering M 2,88 0,89 1,02 Mootor 1 × Wärtsila 16V2556 2×Catepillar 3516 1×Jenbacher JMS 320GS-NLC Elektriline MWe 3,1 2×1,030 0,922 võimsus Soojuslik MWs 3,3 2×1,460 1,250 võimsus Heitmetest: Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust.

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun