, et see ei too head. Kui üle tee jookseb must kass, püüab venelne kõigest väest halba ennet mitte uskuda, ent tunneb end sellele vaatamata ebakindlalt. Arvatakse, et venelased on väga rahulikud inimesed. Kuid tasub neid vaid veidi üles kütta või sundida midagi tõestama, kui nad pea ees tulle tormavad mõtlemata, et teha eksliku sammu, mida hiljem kaua kahetsevad. Venelaste hindamatu varandus on nende muinasjutud. Eriti armastaud on lood, kus peakangelastena tegutsevad Jemelia või Lll-Ivani tüüpi tegelased. Sedalaadi isikud saavad kõik kätte, mida tahavad, tegemata selle nimel vähemadki jõupingutusi. Venelastele on omanem ühise rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutuseta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks lihtne talurahvas kokku kutsuda ja neid milleski vajalikus veenda.Vene mentaliteet in niisiis kujunenud väga pika aja jooksul. Vahel
peal ega ei tahtnud millestki teada. Kord sõitsid vanemad vennad laadale, vennanaised muudkui teda sundima: „Mine, Jemelja,too ometi vett.“ Tema aga neile ahju pealt vastu: „Ei ma viitsi.....“. Läks aga ikkagi ja püüdis kinni havi.Havi aga paluma: „Jemelja, lase mind palun vette tagasi, sul võib mind veel tarvis minna, ütle, mida sa soovid?“ Kõigepealt palus ta, et panged koju saaksid, siis soovis ta et kuivad puud koju kätte tuleksid. Millalgi kutsus tsaar Jemelia enda juurde ja Jemelia nägi aknast tema tütert, kelle ta pani endasse armuma. Tsaarile see ei meeldinud ja ta pani nad vaati ning viskas merre. Jemelia soovis saarele jõudnuna saare asustamist ja lossi. Tsaar ei jõudnud seda ära imestada, sest Jemeliast oli saanud ilus ja rikas mees. Mulle väga inspireerib selle loo värvikas keel ja õpetuslik sisu, et kõik, mis siin elus ka meiega ei juhtuks, on kuidagi moodi seletatav. 3
annaabi.ee 
