vaatlejale otsa. Keha tekstuur on minimaalne võrreldes Osbergi stiiliga. Sellel kindlal esemel puudub ,,haarav elajas", mis on tihti omane sellele stiilile ja võib olla traditsioonile osa sellele stiilile. Jelling (880 - 1000 a) Kolmas viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad asuvad Taanis. Jellingi stiilis ei esine haarava looma motiivi, küll aga on esindatud haaravate käppade motiiviga loomi. Paeljate kehadega loomi kujutati külgvaates. Kehad olid kaunistatud redelimustriliste triipudega. Loomadel olid avatud lõuad ja nende ülahuul oli sik - sakiline. Nad olid kujutatud pikkade seasabadega ja spiraalsete puusadega. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud.
Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis U. 8 sajandil
kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus 9.saj. kesandi kespaigast 10.saj. teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega "paelolendid", mida borre stiilis kujutati otsevaates kuid jellinge stiilis külgvaates. Borre etapil kasutati endiselt veel haarava looma motiivi. Borrestiili lemmikmuster oli rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures