rohkem vabadust. Tema peamiseks kireks sai ratsutamine. Vallandamised õukonnast · Madame Krause asendati Madame Praskovja Vladislavova´ga, kuna too oli triumfeerinud Tsoglokovade üle, kui neid ähvardas õukonnast ärasaatmine. · Jelizaveta ihuarst Armand Lestocq pagendati Siberisse, kuna süüdistati Friedrich II heaks luuramises. Moskva ja maa · Terve 1749 aasta veetsid keisrinna, Katariina ning Peeter Moskvas ning selle ümbruses. Jelizavetat oli aasta algul tabanud mingisugune salapärane tõbi, mis oleks võinud hinge viia, kuid ta paranes sellest siiski. Peeter lõi aga haiguse ajal kartma, et temast võiks Jelizaveta surma korral saada valitseja. Tsoglokov saab endale vaenlase ja Peeter elab üle vandenõu · Tsoglokov ja Bestuzev olid harjumatult palju koos, mistõttu võid eeldada, et nende läbisaamine on hea. Paraku suutis Peeter nad omavahel tülli ajada ning need kaks
Bassewitz, kes soovis lugejat veenda, et Peeter soovib oma järglasena näha Bassewitzi isanda pruuti Annat. Kuid kui see paberitükk tõesti eksisteeris, siis kelle nime tahtis Peeter sinna kirjutada? Valik oli tõesti väike ja äärmiselt kehv. Ei leidunud väärilist pärijat. Kes olekski Peeter Suurele vääriline järglane? Tsaarevitsi Aleksei poeg oli tsaarile vastumeelne, sest ei võinud teada, kas ta läheb enda isa või vanaisa jälgedesse. Tütreid Annat ja Jelizavetat armastas ta võrdselt, pealegi vajas Vene impeeriumi, nagu see pärast Põhjasõja võitu nimetati, kogenud ja tugevat kätt. Parim võimalikest varjantidest oleks olnud Katariina. Ometi olevat jäänud see nimi kirjutamata. Tema käsi kõhkles isegi surma palge ees, sest ta ei teadnud, keda valida. Ometi kuulutati tema pärijaks Katariina I, sest teda toetasid paljud õukonna kõige mõjuvõimsamad isikud. Kuulutanud pärast Põhjasõda Venemaa impeeriumiks ja end selle impeeriumi
annaabi.ee 
