Kui von Bühren soovis endale suvelossi, täitis Anna tema palve, saatis Rastrelli Kuramaale ning andis tema käsutusse raha ja oskustöölisi. Lossi ehituses osales palju inimesi. Peterburist saadeti sinna ühtekokku 1500 käsitöömeistrit, kunstnikku ja töölist. Paraku võttis Rastrelli enne hoone valmimist käsile teise suure projekti, Kuramaa hertsogite residentsi Jelgava lossi, ning paljud Rundale jaoks mõeldud materjalid toimetati hoopis Jelgavasse. 1740.aastal, just enne Rundale valmimist Anna suri, von Bühren saadeti pagendusse ja losside ehitamine katkestati. Alles 1763.aastal, kui Vene tsaarinna Katariina II von Bühreni uuesti soosingusse tõstis, pöördus too Kuramaale tagasi ja viis Rundale ehitamise lõpule. 1767.aastal saigi loss valmis, aga Bühren sai seda nautida üksnes lühikest aega, sest 1772.aastal ta suri. Kui Venemaa Kuramaa hertsogiriigi 1795
oktoober 1814 Kuldga, Kuramaa 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja. Ta joonistas maastiku- ja linnavaateid Eesti ja Läti aladel, ning on loonud ka portreebüste. Ta õppis 1834 Peterburi Kunstide Akadeemias, 1846 Maini-äärses Frankfurdis kujur Eduard Schmidt von der Launitzi (17971869) juures ja 1848. aastast Müncheni kunstiakadeemias skulptuurikunsti. Töötas õpingute vaheajal kodumaal maamõõtjana ja joonistas kaarte. 1850 asus elama Jelgavasse. Kuldgas, aadressil Bazncas iela 17, on säilinud tema sünnikodu - Kuldga bürgermeister Stavenhagenile kuulunud nn. Stavenhageni maja Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach 28. detsember 1831/9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia liige.
annaabi.ee 
