[3] 8 Etnograafia — rahvateadus, uurib maailma rahvaid ja muid etnilisi gruppe, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Peamine meetod on välitöödel tehtav vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel- duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale, ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir- jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat. Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F.
gevused kätkeksid toetava ja kirjeldava tagasiside ning julgustamise põhimõtteid selles osas, See lühike kommentaar näitab, et õpetaja samastub õpilasega ning pakub ka mõningast kir- mis puudutab õpilaste püüdlusi, nende heasoovlikkust, panust ning hoolivat ja koostöövalmis jeldavat tagasisidet ja julgustust. Sageli juhtub, et neid kommentaare loevad ka vanemad, kes käitumist; isegi, kui nad peaksid nagunii kõike seda tegema! Nagu meile, nii tuleb ka õpilastele (sageli) “teistkordselt julgustavad“. Siin on veel üks näide: tunnustus ja kinnitus kasuks – ja nad isegi otsivad seda. Karl, ma märkasin, et sa jagasid kunstitunni ajal oma värvipliiatseid Tayloriga. See oli südamlik Juhtumikirjeldus tegu