mõistmisüksused) on endiselt olemas enne keelt ja keelest sõltumatult ning keel on üksnes vahend nendest rääkimiseks, mitte eesmärk iseeneses. Vahetu alus on aga Douglas Robinsoni performatiivne lingvistika. Robinson omistab kõneaktide teooriale keskse tähtsuse ja võrdleb sellel põhinevat performatiivset lingvistikat, mille kohaselt keele abil peamiselt tehakse asju, konstatiivsega, kus keele abil asju peamiselt kir- jeldatakse. Nagu raamatu alapealkirjaski („Speaking and translating as doing things with words”) öeldud, kasutab Robinson oma mõtete illustreerimiseks lisaks tavalisele kõnelemisele ka tõlkimist, kusjuures tõlkimine ei erine sisuliselt muudest kõnelemise liikidest. Ka tõlkija teeb keele abil asju. See on põhimõtteline erinevus tõlkimise olemuse varasematest käsitlustest. Tõlketeadus on oma arengus liikunud üha suurematele üksustele:
gute arv (PubMed: ot- singusõnadeks on klassi- fikatsiooni nimetus ja valiidsus) Uuringute arv (PubMed: 122 850 131 2535 730 685 60 otsingusõnaks on klassi- fikatsiooni nimetus) Õdede välja töötatud klas- J E O J J J J sifikatsioon, esindamaks õendusabi Klassifikatsioon tugineb E – E J J J O õendusabi raamistikule / õendusmudelitele / õendusteooriatele; kir- jeldatakse seoseid klas- sifikatsiooni ja õendusteooriate vahel (uuringud, õpikud) Klassifikatsiooni kasutami- J J J J J J J se juhend on avaldatud On avaldatud mitmeid O – E J J J O õendusõpikuid klassifi- katsiooni otstarbekaks ja turvaliseks kasutami- seks, on õe õppekavade lahutamatu osa rahvus- vahelisel tasandil Avaldatud õpikud käsitle- E – E J J J E