kuulsakssaanud sõnad: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks.", ning rohkem loosse ei sekkunud. See oli Pontius Pilatuse omaenda viga, et ta ei tundnud ära oma lunastajat, ta ei kuulanud piisavalt oma südant, kuigi tegelikult aimas, kes Jesua on. Jah, see oli tema viga, samas kogu inimkonna õnnistus. Tekib huvitav filosoofiline küsimus sellest, milline oleks olnud Jesua tähendus ristiusus ilma suremata ja mis oleks kristlus ilma ristil hukatud Jeesuseta ning et kas ristisurm oli inimkonna jaoks ,,hea" või ,,halb". Pilatuse või koguni Juudase enese roll muutuks arutluste kohaselt selles kontekstis. Võimalikke loogilisi arutluskäike on mitmeid, mõni parem, mõni halvem. Kahjuks ei leia me kindlaid pidepunkte ka romaanist. Pigem tekitab romaan hoopis lisaküsimusi. Tegelikult ei olnud Pilatuse süü suur, kuna enamus inimestest teeb ja saab ka tulevikus tegema samasuguseid vigu lugematuid kordi. Keegi ei
Koos korraliku toidumoonaga mis vanaisa ette val,istas asusid nad teeled ja jõudsid just täpsel tähtsal ajal kui iidne habemega suur kala viimset korda pinnale tuli hingama- ajas seiklejatega pisu juttugi ajaloost, Põhja Konnast ja kala vanast east. Suur kala annab ka juhiseid Möigase ning Saaremaa poole. Seal ei võtta neid aga antud aadressil vastu mitte Möigas aga ta võsu Röks kes on munk. Röks kes ise kustub end Kristliku nime all Taanieliks pajatas kuidas ilma Jeesuseta tänapäeval läbi ei löö ja kui lahe on ristimine. Möigas sekkub ja kurdab, e miks just tema poeg peab olema lepaleht mis kohe kaasa lendab moe vooluga. Siis hakkab ta valmistama kinni püütud tuultest köites tuulekotti, hetkel tal ei pidanut ühetgi valmis olema. Samal ajal pikkutades päikse käes hakkab laulma Röks ja see häirib naabrit kes tuleb Möigasele ette heitma, kuid ta tunneb Möigase piina, sest ta enda tütar läks nunnaks ning
annaabi.ee 
