Strayhorn. Kuid Strayhorni surm päästis Ellingtonis veel kord valla uued loomejõud. Kuuekümnendatel jättis ta aina sagedamini kirjutamise ja arranzeerimise Strayhorni hooleks. Nüüd, olles taas üksi, võttis ta selle uuesti käsile. Sündis mitu olulist uut tööd: plaadid Sacred Concert ja selle järel Second Sacred Concert, Duke Ellingtoni 70th Birthday Concert (valiti 1969 kõikjal maailmas aasta jazzplaadiks), Far East Suite (kus Ellington kajastab väga isikupäraselt riigidepartemangu poolt sponsoreeritud Aasia- turneed) ja kõige krooniks New Orleans Suite, millest sai 1970 Aasta Plaat. Seal avaldab Ellington austust New Orleansi pärandile ja vormib selle ellingtonilikuks muusikaks. Jazzispetsialistid on üelnud, et Strayhorni surma järgsetesse aastatesse langeb Ellingtoni poole sajandi pikkuse elutöö üks viljakaid perioode seda nii kompositsioonide kui ka
või Billy "Sweet Pea" Strayhorn. Kuid Strayhorni surm päästis Ellingtonis veel kord valla uued loomejõud. Kuuekümnendatel jättis ta aina sagedamini kirjutamise ja arranzeerimise Strayhorni hooleks. Nüüd, olles taas üksi, võttis ta selle uuesti käsile. Sündis mitu olulist uut tööd: plaadid Sacred Concert ja selle järel Second Sacred Concert, Duke Ellingtoni 70th Birthday Concert (valiti 1969 kõikjal maailmas aasta jazzplaadiks), Far East Suite. 1970 läks Ellington pikimale turneele, mida jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa, Ladina-Ameerika kõik see ilma vaheaegadeta, kolme kuu jooksul. Sel ajal oli ta 72-aastane. 1969. aastal muutusid Berliini Jazzipäevad suureks Ellingtoni 70. juubeli peoks ja talle avaldasid austust kümned kuulsad muusikud nagu näiteks Miles Davis ja Cecil Taylor. Viis aastat hiljem, 25. mail 1974 suri Duke Ellington New Yorgi haiglas kopsupõletikku.
annaabi.ee 
