muusika vastu. Kõikide nende põhjuste pärast keelati jazzi mängimine paljudes USA osariikides. Jazzil oli palju vastaseid muusikakriitikute seas. Võitlemist selle muusikastiili vastu hakkasid korraldama mitmed naiskorporatsioonid ja isegi Henry Ford - suurkuju autode maailmas ei pooldanud jazzi. Ta üritas selle levimist takistada rahvatantsu ja klassikalise muusika uuesti populaarseks muutmisega, kuid see tal ei õnnestunud. Kirikus nimetati jazzi "saatana muusikaks". Esimeseks suureks jazzikeskuseks sai New Orleans. Klubides olid töötajateks ja jazz- muusikamängijateks vaid valged inimesed. Jazzklubid muutusid väga populaarseteks meremeeste seas. Nende turvalisuse pärast lasi merevägi sulgeda kõik jazzklubid. New Orlenasis andsid valged inimesed välja esimese plaadi "Livery Stable Blues", millega hakkas jazz-muusika ka rohkem levima. 1910. aastatel ja 1920. aastate alguses jõudis jazz Chicagosse, millest sai uus jazzikeskus
kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks. Oma esialgsel kujul eksisteeris blues saateta, hiljem lisandus laulule primitiivne saateinstrument, mille puhul kerkis päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. Swing Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. -4- Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 b) Swing tekkimise põhjused, olemus; Fletcher Henderson, Jimmie Lunceford a) Minstrelite show'd Tarbemuusikas väljendusid kõik ühiskonna muutused. Chicago sai pärast 1918. a. uueks Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. Järjest rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt