Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud! Nii Ines Aru kui Ülle Lichtfeldt olid omas elemendis nagu alati: hea sõnavaldamine ja mõõdukus koomika pakkumisel. Tõnu Kark on muidugi persoon, kes leiab igast pebrehunnikust tera! See on vaimustav, kuidas ta oma umbmääraste viisikäsitlustega oskab publiku nii ümber sõrme mässida, et saal lihtsalt rõkkab elutervest naerust! Seekordne orkester oli publikule nähtav jazzansambel, kes solistidele väga mõnusa fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile. Üldiselt oli muusikal nauditav,kuid kui millegi kallal nokkida oleks see siis esimese vaatuse veniminie ja helikvaliteedi puudulikkus ,ka tantsunumbreid oleks võinud rohkem olla.Kuid muusikaliselt vaatevinklist oli tegu hea muusikaliga,see polnud küll
sünkopeeritud rütmiga ragtime'i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile. Samal aastal sai menukiks Irving Berlini "Alexander's Ragtime Band". 1920. aastatel arenes ragtime swingiks; tantsudest said populaarseks fokstrot ja charleston, 1926 ka Detroidist pärinev black bottom. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, charlestoni ja black bottomit ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega lindy hop, mis hiljem sai tuntuks ka jitterbugi nime all. Järk-järgult kujunes jitterbugist välja dzaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud chasse (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse
populaarsematele valgetele lauljatele). Hoolimata laulude halvale kvaliteedile, Holiday ja ta grupile( kaasa arvatud trompetimängija Roy Eldrige, alt Johnny Hodges 2 ning tenorid Ben Webster ja Chu Berry) muutsid nad magedad laulud nagu "What a Little Moonlight Can Do", "Twenty-Four Hours a Day" ja "If You Were Mine" energiliseks. Ideaalne jazzansambel ja Holiday vokaalsus tegi nad päris populaarseks Columbias, Brunswickis ja Vocalionis. 1936. aastal Holiday tuuritas ringi Jimmie Luncefordi ja ka Flecther Hendersoni grupiga, hiljem pöördus tagasi New Yorki. 1937. aasta jaanuaris lindistas Billie mitu numbrit koos grupiga Count Basie's Orchestra, kes oli välja välja nopitud Hammondi uutest leidudest. Kolmik- Billie Holiday, Tenor Lester Young, kes põgusalt teadis Billiet juba paar aastat ja
annaabi.ee 
