Allakäik 10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. 11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele. Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tsetseenia pealinna Groznõi. Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tsetseenia tsiviilisikuid. Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsud sõja hukka ning loonusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel. 26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tsetseeni Vabariigis". Tõus 6. detsembril 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu
Saadikute ees esines Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, kes oli Jeltsini valimise vastu. Pärast seda võitis Jeltsin kohe esimeses hääletusvoorus, kogudes 535 häält. Augustis 1990 kirjutasid Jeltsin ja Mihhail Gorbatšov alla dokumendile, mille kohaselt tuli koostada uus majandusprogramm ning kooskõlastada keskvalitsuse ja liiduvabariikide vahelised suhted. Majandusprogramm sai tuntuks 500 päeva programmi nime all. Selle autoriteks oli grupp majandusteadlasi eesotsas Grigori Javlinski ja Stanislav Šataliniga. 1990. aasta sügisel loobus Mihhail Gorbatšov programmi toetamast ning seda ei viidudki ellu. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust. Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle
annaabi.ee 
