Päringute olemust ja vajadust saab edasi anda järgmiste märksõnadega: koondaja, filtreerija-sortija, arvutaja, tegevuspäringute spetsiifilised võimalused. Päring on põhivahend vajaliku info väljastamiseks ühest või mitmest tabelist. 4.1 Päringute koostamine Päringu koostamiseks on soovitatav kasutada päringu loomist kujundvaates (Design view). Antud võimalust kasutasingi oma andmebaasis. Koostasin kaks update queryt linna ja maakonna koodide vahetamiseks javeel laenutuste päringu, tagastamata raamatute päringu ja päringu parameetri järgi, mis otsib üles raamatud märksõnade järgi. Päringu koostamiseks aktiveerisin andmebaasi aknas Queries ja andsin korraldus New > Design view. Avanevas aknas määrasin: · Valisin tabelid · Valisin tabelitest topeltklõpsuga vajalikud väljad · Määrasin kirjete väljastamist piiravad tingimused · Määrasin sortimistingimused · Määrasin, kas kirjet näidatakse või mitte
Arhiivi korraldatakse vastavalt kirjeldussüsteemile (arhiiviskeem). Kirjeldamisega tagatakse dokumentide tõestusväärtus et dok. võimaldab fakte, autentsus kas dok. on ehtne, usaldatav. Eesmärk, et dok. kasutamine oleks võimalik ja seda ka peale korrastamist ja kirjeldamist. Arhiivikirjeldamine tugineb mitmetasandilisele kirjeldamisele. Kirjeldust nimetatakse arhiiviülevaateks ( dok.loetelu ja arhiiviülevaade). 10a varem arhivaalide loetelu javeel varem nimistu- arhiivipidamise keskne dokum. Kirjeldamine 3 tasandil: 1)Arhiiv; 2) Sari; 3) Arhivaal ( nimetus selline, ei kirjelda arhivaale vaid säilikuid ja toimikuid). Kirjeldamine jaotatakse kaheks: 1. Arhiiviainese (materjali) kirjeldus: · Arhiiv (6-7 elementi) 1) Pealkiri ( arhiivi pealkiri ja arh. moodustaja pealkiri ei pea ühtima) 2) Materjalide piirdaatumid 3) Kogus 4) Arhiivimoodustaja 5) Hoiustamise ajalugu 6) Sisu- ja teema ( arh. moodust funktsioonid, tegevus)