Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi Täishäälikud o ja e, ä muutuvad h ees vastavalt u-ks või i-ks, nt kuhad ‘kohad’, mihe ‘mehe’, tiha ‘teha’, piha ‘pähe’. ae-häälikuühend esineb sõnuti keeleajalooliselt vanemal kujul, nt aed > aid (sõna käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’. Kirjakeeles o-lõpulistel täishäälikuühenditel on kalduvus esineda u-lõpulistena, nt loojatauline, jaule ~ jäule ‘jaole’, kautasid; tõutand ‘tõotanud’, teu ‘teo’; a-lõpulistel täishäälikuühenditel aga ei madaldu esimene osis, nt rida : rias, pia ‘ma pean’, tuast ‘toast’; e-lõpuline diftong võib muutuda pikaks täishäälikuks, nt öölus ‘õelus, kurivaim’, öölnud ‘öelnud’, jögi : jöö ‘jõe’; nää ‘ma näen’, päävaga ‘päevaga’, süsi : söö. Tegijanimes on ainult saare keeles lühikeses tüves tekkinud lisasilp -bi-, nt [ära]viibija
i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest. Takistuse põhjuseks on elektronide ja ioonide omavahelised põrkumised. Takistuse ühikuks on oomid. Homogeense silindrilise juhi jaoks R= ρl/S, kus ρ on aine elektriline eritakistus. R=R0(1+αt) Kui takistis ühendada jadamisi, siis kogutakistuse leidmiseks peab kõik takistused liitma. Kui aga takistid on ühendatud paralleelselt, siis 1/R=1/R1+1/R2+.... 14. JAULE-LENZI SEADUS Voolu läbiminekul juht soojeneb ja juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistuse, voolutugevuse ruudu ja ajaga Q=RI2t. Kui voolutugevus on ajas muutuv, siis Q=integraal 0st tni Ri2dt. Q ühikus on džaulid J. N=iU=i2λ=U2/R. Aja- ja ruumalaühiku kohta tulevat soojushulka dQ nimetatakse voolu erivõimsuseks ω. ω =ρj2=jE=δE2 15. VOOLUALLIKA KASULIK VÕIMSUS JA KASUTEGUR Vooluallika kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe.
annaabi.ee 
