Olulisel kohal on mütoloogia kui teaduse jaoks olnud müütide tekkepõhjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste sündmuste või nähtustega. Põhjalikult on uuritud ka müütide funktsioone ja tähendusi, nende struktuure, rändeid, seoseid psüühikaga jpm. *tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov
Müüdid on inimese „vaimsed“ ja „psüühilised“ väljendused; Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov