· sarja sisestamiseks viige kursor lahtri paremas allnurgas oleva margi ruudukesele;
· kursori muutumisel margiks tuleb hiire vasakut klahvi all hoides vedada ule teiste lahtrite, kusjuures hiirega võib
vedada nii suunaga alla, paremale, üles kui ka vasakule. Hiire klahvi vabastamise järel taidetakse lahtrid andmetega. Näiteks
plokk (kaks pesa peab olema margistatud) koosneb numbritest 2 ja 4, siis jatkatakse seeriat sama sammuga, st 6, 8, 10 jne.
Kui lahtri sisu on valem, saab seda kopeerida hiire
vasaku klahvi topeltklopsuga nii kaugele, kuni on
lahteandmeid.
Teinekord on erinevates tabelites kasutusel samad
andmesarjad. Sarja on võimalik kasutajal defineerida.
Selleks avage menüüst Tools/Options/Custom Lists ja
sisestage soovitud loetelu. Kirjete eristamiseks
kasutage klahvi
(„sisesta üks käsk”) Märkused. Arvutil mahub käsuritta (kuvar 32”, eraldusteravus (harimatud inimesed, nagu Knicks-Marichjen, ütlevad resolutsioon, sest nii inglise, saksa kui ka vene keeles öeldaksegi just nii) 1920 x 1040) ~ 150 tähemärki, juhendi konspektis on rea maht 80...90 tähemärki, seega see osa arvuti poolt toodud teabest, mis ei mahu juhendi ühte ritta, tuuakse ära järgmisel real, see lisarida algab lehekülje vasakust servast. Vajaduse korral jatkatakse järgmistel ridadel. Käsureast kõrgemal olevatel ridadel (tavaliselt kolm-neli rida, aga neid võib seal olla ka rohkem) kuvatakse teave senitehtu kohta. Neid ridu on võimalik ridade ala lõpus oleva liugribaga tagasivaateliselt sirvida. Selles piirkonnas salvestatakse kuni 255 rida, nende arv on määratud põhimuutujaga. CMDINPUTHISTORYMAX < 20 > (lubatud : 1 ... 255). Nende kuvamist kontrollib põhimuutuja INPUTHISTORYMODE