Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta
Tema ajal arenes kiiresti kapitalism, Inglismaa töusus vöimsaks mereriigiks ning tehti suuri edusamme kultuuri vallas. Elizabth taastas reformeeritud kiriku, tema ajal ka fikseeriti löplikult anglikaani usutunnistus 1571. USUPROBLEEMID SOTIMAAL Inglismaa naaber Sotimaa oli vaadeldud ajajärgul eraldi kuningriik, mida iseloomustas sugukondlike kogukondade klannide suur osatähtsus. Soti mägismaa oli pigem katoliiklik ja Löuna-Sotimaal arenes kaubavahetus jasinna jöudsid ka reformatsiooni möjud. Sotmaa löhestatus kasutasid ära teised Euroopa riigid. 1542 päris Soti trooni köigest möne päeva vanune Mary Stuart, keda edasi kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. Vastukaaluks Mary usuliste vaadetele, levis löuna piirkondades kalvinism. Selle levitaja oli John Knox, endine Inglise reformatsiooni tegelane. 1567 töusid soti kalvinistid Mary Stuarti vastu üles