otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre seisma. Siis läks nord-ostist kolõ kõvadaks. Kolmõ aegõs akkas laenõ iäst läbi käümä. Võtsimõ telgä maha ning läksime aerdõ piäle umikuni. Umiku iäd enäm ei olõss. Üks kaks kilumietrid vesisupa rada. Tuult oli üksteist palli. Panimõ puõlõ purju piäle. Plaan oli Ruhnu minnä. Arvasimõ et Ruhnu süüd-vesti all ond. Oidsimõ vesti. Jarsku Ruhnu tuli nord-vesti alt üles! Kuramualõ iäre ei tohesss minnä: vastrjõud. Mootor oli terveni iäss. Akkasimõ vällä raima. Saemõ mootori käümä ning akkasimõ vasta Ruhnut minema. Andis üle. Üle vieränd tunni ei võiss sõita. Siis panimõ masina seisma ning aasimõ vett vällä ning raisimõ iäd. Tilli oli roolis. Rjõnnust suadik oli kültet. Mea oli mootori juurõs. Ristluust suadik oli kültet ning kangõ. Antsu Jurka ning Meräs raisid iäd ning aasid vett
Voj tuleb mul tahtmine sind nagu saaklooma taga ajada - siis pead sa minu eest pogenema. Vahel istun ma su sudamel. Vahel on mu samm kiire, siis jalle aeglane, sellega pead sa arvestama. Ja viimaks - sa pead leppima sellega,et ma ei lase sind hetkekski silmist. Hommikuti me arkame vara ja ohtul heidame hilja magama. Meie puhkehetked on liihikesed - sa ju moistad, et seda on vaja, kuj me tahame ruttu parale jouda." Vaevumargatav naeruviirg jooksis ule lambakarjuse nao. Jarsku oli ta taibanud, kellega on tal tegu. Seeoli Aeg, inimeste isand, seesama,kes pani inimesi nende pisukeste ja suuremate soovide ning tahtmiste varal end orjama. Karjus otsust~s Aja vagevust proovida. "Hea Vooras, su jutt on meeldiv mu korvadele ja linn, millest sa koneled, oleks hea eluase nii sulle kuj mulle. Ma tulen sinuga kaasa." "Lahme siis." Karjus jattis teejoomise pooleli, sidus v66 v66le ning laks Vooraga ule magede
annaabi.ee 
