Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis
aastail kaevati lahti ning Geranimov tegi Sofia katedraali hauast leitud mehest pea konstruktsiooni. Tal jalga nool lennanud, sel luustikul olevat vigastus jalaluul olnud. 1018 polnud kõik 12 vennast surnud. 1036 võeti kinni vend Sudislav, Pihkva vürst ja pandi vangi. Bütsantsi Anna poeg. 1054 jäi Sudislav vangi, ta oli ära unustatud, veetis viis aastat veel vangis. Jaroslavi pojad päästsid ta välja ja ristisid mungaks. Vend Mistislav oli Krimmis, 1036 suri ja toim Tamali poolsaarel Jaroslavile. Jaroslav sidemeid võimsate naabritega. Kõigepealt naiseks Rootsi kuninga tütre Ingegerd. Vahel ka mingit Annat nimetatud, järsku Jaroslav varem Annaga anielus? Järsku INgegerd pidi astuma vene usku ja võttis Anna nimeks? Ingegerdi ristinimena teatakse aga Irinat. Müstika. Ingerimaa tema järgi nime saanud. Ka oma lapsed sokutas erinevate valitsejate abikaasadeks. Tütred Norra, Ungari ja Prantsuse kuningatele. Tütar Annast Prantsuse kuninganna, sai Henry I naiseks.
annaabi.ee 
