vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE MUUTLIKKUS,MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS,GEENIVOOL(geenisiire),GENEETILINE TRIIV.Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi jarglastele. · Kombinatiivne muutlikkus e suguliselt paljunevate organismide populatsioonides pohjustab individuaalset geneetilist muutlikkust geenide alleelide omavahelisel kombineerumisel. Suguline paljunemine pohjustab muutlikkust; Tulenevalt meioosi eriparast on sugurakkudes sisalduv informatsioon erinev. Isassugurakke moodustub tavaliselt palju ja juhus maarab ,milline seemnerakk munaraku viljastab.
omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Maaravat osa geneetilise info sailitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise jarglastele. Kromosoomid registreerivad koik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste maaramise susteemi ning lahknevad seadusparaselt rakujagunemise protsessis. Kromosoom kujutab endast aheldunud geenide susteemi, mis kindlustab geneetilise info hoidmise ja edasiandmise. Geen on parilikkuse uhik, ta kujutab endast DNA molekuli osa, mis maarab ara teatud tunnuse kujunemise. Geen sisaldab ca 600 nukleotiidipaari. Geenid
annaabi.ee 
