Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. Mikroevolutsioon
sailitamisel ja realiseerimisel, kromosoomide mikrostruktuuri ja nende muutusi, kromosoomiarvu ja karuotuubi (kromosoomistiku) erinevus eri liikidel jne. Organismi tasemel geneetilised uuringud on koige vanemad. Pohimeetodiks sellel tasemel on hubridoloogiline meetod, kus ristamiskatsete abil tuvastatakse geneetilise informatsiooni parandumise seadusparasusi. Selle meetodiga hinnatakse vanemate parilikke isearasusi nende jarglaste tunnuste pohjal. Selleks ristatakse omavahel erineva geneetilise informatsiooniga isendeid mitme polvkonna jooksul ning uuritakse nende jarglaste tunnuste isearasusi ja variatsiooni. Hubridoloogilise meetodi alused tootas valja G. Mendel (1822- 1884). Selle meetodi uhe variandina voib vaadelda genealoogilist analuusi, kus kasutatakse registreeritud polvnemisandmeid, s.o eellaste andmeid. Populatsiooni (isendite kogumis teatud territooriumil) tasemel uuritakse peamiselt
annaabi.ee 
