koostamine ja nende esitamine kaesoleva seaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras;7) kohalikest sotsiaalregistritest laekuva informatsiooni analuusimine ning edastamine Sotsiaalministeeriumile;8) maakonna eestkosteasutuste too korraldamine;9) lapsendamise korraldamine ning vastava registri pidamine;10) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine.(2) Maavanem voi tema volitatud isik teostab jarelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise ule. Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vahemalt kord aastas.(3) Maavanemal on oigus anda temale kaesoleva paragrahvi loike 1 punktis 5 pandud ulesande taitmine halduslepinguga ule kohalikule omavalitsusele. 11. Nimeta kohaliku omavalitsuse ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel
poolest. Nad vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus abi jarele sõltub sellest, kas keegi abistab neid rahaasjade korraldamisel ja bürokraatiaga suhtlemisel. Vaatamata sellele, et lapse kohta pole võimalik ennustada, milline taiskasvanu temast kasvab, suudavad peaaegu koik Downi sündroomiga inimesed oma igapaevaste vajaduste eest mingil määral ise vastutada ning nad vajavad mitte pidevat, vaid pistelist jarelevalvet. Iseseisev elu Paljude aastate vältel elas enamik Downi sündroomiga taiskasvanuid (ja ka paljud lapsed) suurtes hooldekodudes, eraldatuna muust ühiskonnast. Eesmärgiks oli nende kaitsmine hulgamise ja ärakasutamise eest. Nende vanemate jaoks, kes ei soovinud oma last niisugusesse hooldekodusse anda, oli alternatiiviks tema kodus hoidmine. See oli vanemate jaoks tohutuks koormaks, kuna nad muretsesid pidevalt, mis saab nende lapsest siis, kui nemad tema eest enam hoolitseda ei suuda
annaabi.ee 
