1952. aastal. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010. aastal tähistas Eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis.[2 Ujumine Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-meetrises "pikas" e olümpiabasseinis. AmeerikaÜhendriikides toimuvad võistlused ka 25-jardistes basseinides. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2 meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid.[3] Mõlemast otsaseinast 5 meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille
Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva. BASSEIN Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50-meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ameerika Ühendriikides toimuvad võistlused ka 25-jardistes basseinides. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selilipöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15
annaabi.ee 
