Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jaoutunud" - 5 õppematerjali

Aine lahustumine
1
docx

Aine lahustumine

Lahus-ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.Lahusti- enamasti vedelik ja on aine , milles lahutsunud aine on ühtlaselt jaoutunud.Lahustunud aine-on aine, mis on lahustis jaotunud üliväikesteks osadeks.Küllastunud lahus- kui lahustunud aine sisaldus lahuses on(antud tingimustel)maksimaalne.Küllastumata lahus-kui ainet saab lahuses veel lahustada. Pihus- segud, milles üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaoutunud aineosakesed on palju suuremad kui lahuses. Tõeline lahus- ühtlane segu. Kolloidlahus- näiliselt ühtalne segu. Lahustuvus- aine sisaldus tem aküllastunud lahuses. Aine lahustuvust väljendatakse enamasti grammides 100g lahuse kohta. Emulsioon- on üks vedelik tilgakestena pihusunud teises vedelikus. Aerosool-pihusüsteem, milles pihustus keskkond on õhk. Vaht- vedelikus pihustunud gaas. Suspensioon- tahke aine pihustunud vedelikus

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Lahused
1
docx

Lahused

Tõeline lahus- lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molek ulide või aatomitena,(10-7 ­ ei ole nähtavad) ei kihistu, läbiva valguskiirte kimbu nähtavus ­ ei ole näha, välimus- läbipaistev. Segusid milles üks aine on jaoutunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks, ehk pihusteks. Need koosnevad analoogiliselt pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest Kolloidlahus- kui pihustatud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest, ning mõõtmed on vahemikus 10-7 kuni 10-5 cm siis on tegemist kolloidlahusega. Palja silmaga aine osakesi ei näe.filtrimisel ei saa kolloidlahusest eraldada pihustunud ainet

Keemia → Keemia
31 allalaadimist
Põhiõiguste harta
2
doc

Põhiõiguste harta

Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks hakkama tänavatel kerjama, varastama või muud taolist. Kui rahvuse tõttu diskrimineerimine oleks olemata olnud, ei peaks sellise probleemiga tegelema. Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja-Iirimaal, kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi ei lahendata, kuigi tegu on inimõiguste vastase tegevusega. Kuidas aga leevendada aastatepikkust konflikti? Minu igapäevaelus ei saa ma öelda, et minu inimõigusi on rikutud. Mulle ei ole ülekohut tehtud ja mind pole ka mitte mingil alusel diskrimineeritud. Seetõttu on mul keeruline mõista, mida peavad tundma inimesed, kelle inimõigusi rikutakse päevast päeva

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
10 allalaadimist
Ökoloogia
10
docx

Ökoloogia

Tihedusest sõltuvad tegurid - Liigisisene konkurents - Kisklus - Parasitism - Haigused - Isegõrenemine ­ tiheduse suurenedes arvukus langeb Tihedusest sõltumatud tegurid - Temperatuuri järsud muutused - looduskatastroofid Liigi levila e areaal ­ geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. TERRITORIAALSTRUKTUUR kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed ­ taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi. Gruppidesse kogunemise phjused Kasvukeskkonna lokaalsed erinevused Ööpäevased ja sesoonsed( aastaajased) muutused ilmastikus Seosed paljunemisperioodiga.

Ökoloogia → Ökoloogia
4 allalaadimist
Kordamisküsimused-juuretised ja mikroorganismid
10
odt

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

Tseanabioos: kasutatakse tootes olevaid, või sinna viidavaid mikroorganismide vahelisi antagonistlike suhteid. Puu -köögiviljade hapendamisel, hapupiimatoodete valmistamisel. 6. Mulla mikrofloorat mõjutavad füüsikalised, keemilised ja klimaatilised tingimused. Mulda mõjutavad: keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime, aeratsiooniaste.Klimattilised tingimused, aaastaaeg, maaviljelus, taimkate. 7. Mikroobide paiknevus mullas. Mikroorganismid on jaoutunud ebaühtlaselt kihtidena mullas.Kõige väiksem sisaldus ülemistes kihtides. 5-10 cm on neid kõige rohkem. 25-30 cm-kümme korda väiksem kui sügavuses 1-2cm. Ülemistes kihtides-aeroobsed saprofüüdid, palju orgaanilisis aineid. Mida sügavam, seda vähem orgaanilisis aineid. Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka

Bioloogia → Mikrobioloogia
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun