Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja seaduskuulekust, mis toob kaasa tulude varjamise soovi, ning lõppkokkuvõttes pidurdavad riigi arengut; Stabilisatsioonifunktsioon. Majandusteooria üheks tunnustatud seisukohaks on, et fiskaalpoliitiliste otsustega on võimalik mõjutada nõudlust. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis
Marx'i eluküünal kustub kui ta asub klassimõistet avama. Allesitatud klassikontseptsioon on kokku pandud Lenini poolt Marx'i seisukohtadele tuginedes. Suhetest lähtuv stratifikatsiooniteooria. Klassi tunnused: Klassid suured inimeste rühmad, kellel on erinev: 1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda