Ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõudes mingit koostegevusteooriat. · Koostegevusteooria põhiprobleemiks ongi asjaosaliste vastastikune sõltuvus, mis võib olla nii ühe kui ka mõlemapoolne. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib suur strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. · Koostegevuses peituvaid vastastikuse kasu võimalused jäävad kasutamata, kui asjaosalised kardavad, et tehinguga võivad kaasneda keerukad järelprobleemid. Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust. · Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö. · Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära
panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõuab mingit koostegevusteooriat Parameetrilise käitumise korral ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) Strateegilise käitumise puhul reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses kujuneb mäng. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid. Kolm astet: 1. ühepoolne sõltuvus tegutsetakse vastavalt teise järgi 2. ühepoolne mõjutamine mõjutan teist käituma nagu mina tahan. Dominantne strateegia - Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral. 3. kollektiivne enesepiirang - Ainult oma tegevuse kollektiivse enesepiiranguga jõutakse koostöökasudeni. Kollektiivse enesepiirangu vahendiks on mingi institutsionaalne reegel, mis