Ta on sümmeetriline, kelluka kujuline. avaldub jaotusfunktsiooni F(x,y) teist järku Normaaljaotuse tihedusfunktsioon avaldub. segatuletise kaudu: F(x,y)=62/6x6yF(x,y) Normaaljaotuse korral matemaatiline ootus e Geomeetriliselt võib funktsiooni f(x,y) keskväärtus EX = µ ja dispersioon on s 2. kujutada mingi pinnana (vt joonis), mida Normaaljaotuse on oma keskpunkti suhtes nimetame jaotuspinna sümmeetriline jaotus, seetõttu ühtivad mediaan ja keskväärtus. · Sümmeetrilisuse tõttu on asümmeetriakordaja võrdne nulliga. · Normaaljaotuse järskus on samuti võrdne nulliga. Kindlate tingimuste korral Poissoni ja binoomjaotus lähenevad normaaljaotusele. Standardiseerimine Seda on vaja, et saaks võrrelda erinevate jaotusparameetritega juhuslikke suurusi, standardiseerimine viib need ühesugusele võrreldavale skaalale. Z=(x - µ)/ s . Tihedusfunktsioon Pideva juhusliku suuruse
osa. Hamba siirdepind (pos.10) on külgpinna osa, mis ühendab hamba peapinda jalgadepinnaga. Hammasratta jaotuspind (pos.11) on hammaste elementide ja mõõtmete määramisel aluseks võetav ühistelgne pind (silinderratastel jaotussilinder). Hamba jaotusjalg (pos.12) on hammasratta jaotus- ja jalgadepinna vahel paiknev hambaosa, jaotuspea (pos.13) asub jaotus- ja peadepinna vahel. Jaotushambajoon (pos.14) (jaotusjoon) tekib hamba peapinna (täpsemini nimipinna) ja jaotuspinna lõikamisel. (Hamba nimipind on peapind, millest lähtudes arvestatakse töötlushälbed). Joonisel 21 on näidatud hamba külgpinnad ABB'A' ja CDD'C'. Hamba (kogu)kõrgus h on radiaalne kaugus peade- ja jalgadesilindri vahel, kusjuures h = ha + hf , kus ha - hamba jaotuspea kõrgus, hf - hamba jaotusjala kõrgus. Samanimeliste naaberprofiilide vahelist kaugust jaotusringjoone kaarel nim. jaotusringsammuks p. Kui ratta hammaste arv on z, siis
annaabi.ee 
