.. c. Aurutamine saaks kasutada... 2. MITTELAHUSTUVATE AINETE ERALDAMINE JAOTUSLEHTRIGA 11p Töö eesmärk: Valmistada teineteises mittelahustuvatest (veest ja õlist) ainetest segu ning lahutada see koostisosadeks. A) Vajalikud töövahendid: _______________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2p B) Töökäik ja tulemused 4p 1) Valmista õlist ja veest segu. 2) Joonista ülevaatlik skeem jaotuslehtrist! 3) Eralda õli ja vesi, saadav vesi tilguta õlisesse keeduklaasi. Hoiame kokku pesuvahendit! 4) Kas saadud vesi on sama puhas kui enne? Põhjenda! C) Analüüs 4p 5) Milline ainetest oli tihedam? Põhjenda! 6) Milliseid aineid saaks teineteisest veel samal põhimõttel eraldada? 7) Milliseid segusid pole võimalik seda meetodid kasutades lahutada? Põhjenda! 8) Miks on võimalik naftareostust merest eemaldada pinnalt? NB! Kirjeldage tööjaotust oma rühmas
Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0 < Rf < 1) Tulemused ja omandatud teadmised: 1. Millise füüsikalise suuruse alusel said otsustada, et antud töös oli jaotuslehtris ülemiseks kihiks orgaaniline kiht ja alumiseks veekiht? Ainete lahustuvuse põhjal. Orgaaniline aine tahab minna orgaanilise aine juurde jne. 2. Miks on vajalik jaotuslehtrit loksutades aeg-ajalt avada kraan? Jaotuslehtrit loksutades on vaja aeg-ajalt avada kraan, et jaotuslehtrist välja lasta seal tekkinud ülerõhku. 3. Miks tuleb enne kihtide eraldamist eemaldada jaotuslehtrilt kork? Enne kihtide eraldamist tuleb eemaldada jaotuslehtri kork, kuna muidu tekiks lehtrisse vaakum ning kihid ei saaks kraani pidi välja voolata. 4. Kas planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüsimeetod? Põhjenda. Planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne, kuna ainete eraldamise eesmärgiks on
ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses kokkupuutes, alati peab midagi nende vahel olema, sest klaasil ja metallil on erinev soojuspaisumine ja vastasel juhul klaas puruneks. Sain ka teada et alati tuleb kraani keerama hakata varem ja seda peab alati teiselt poolt toetama. 6. Hinnang Hästi läks see et katse õnnestus, küll mitte esimesel korral, aga teisel korral küll. Järgmine kord peaks kindlasti tegema selle katse ühe korraga ära ja ilma vigadeta
kogunema. Klaaslehtri abil ettevaatlikult voolan kogu segu jaotuslehtri sisse. Panen jaotuslehtri kinni ja natuke segan sisaldise, kuni on näha kaks eristuvat kihti, milleks on üks läbipaistev ehk vesi ja selle üleval natuke kollakas estri kiht. Keeran jaotuslehtri lahti ja lasen vett jooksma, kuni estri kihtini. Estri kihti panen teisse kolbi. Etüüleetriga pesen kolbi veega veel ükskord, et saada sealt kõik võimalikku estri ja lasen veel ükskord jaotuslehtrist läbi. 4. Panen orgaanilisi kihti tagasi jaotuslehtri ja pesen neid 15 ml naatriumkarbonaadi 10% lahusega ja 10 ml naatriumkloriidi küllastunud lahusega läbi. Saadud estrit panen tagasi kolbi ja panen juurde MgSO4, mis seob vett endaga. 5. Estri koos MgSO4-ga lasen lehtrist koos vatiga läbi, et eraldada estrit ja MgSO4. Kui ester on eraldatud ümarkolbi, panen seda rotaatoraurutisse selleks, et ainet puhtamana saada. 6. Lihtdestillatsiooni paigutamine
annaabi.ee 
