tugevdatud kaitseisolatsiooniga; 5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5
neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi omamata võib, tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada, parandada ja asendada (kuid mitte uusi paigaldada) juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja