argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes kõrvale kaudsed tagajärjed tulevikule. Praktikate vahel valiku tegemise aluseks peetakse seda, kuidas on indiviididele määratud hüved ja koormised (mida mõõdetakse nende olemasoleva kapitaliseeritud väärtuse kasulikkuse põhjal kogu praktika eksisteerimise ajal), mis tulenevad praktika poolt kehtestatud õiguste ja kohustuste jaotusese. Printsiibid on tõesti eriliselt vajalikud, sest inimloomusega arvestades sõltub neist väga palju; see seletab ka õiglusega seonduvate moraalsete tunnete eripära. Õigluse printsiipide aluse tõlgendamises on klassikaline utilitarism ekslik. Näiteks võimaldab ta väita, et orjus on ebaõiglane sellepärast, et orjapidaja saadavad eelised ei kaalu üles orjapidamise puudusi orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne töökorraldus koormab. Võib
abinõusid, nagu kooperatiivsete hankeorganisatsioonide arendamine, kompetentsuse tõstmine, edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus. 1962. aastal kirjutas Peter Drucker jaotusese kohta artikli pealkirjaga “The economy’s dark continent”. Pealkirja ja kogu artikli mõte oli selles, et tolleaegsed juhid ei teadnud logistika pakutavaid kasumi teenimise võimalusi või ei pööranud neile tähelepanu. 1 P. Drucker tõdes, et füüsiline kaupade jaotus on tänapäeva majanduses olulisim. See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on
annaabi.ee 
